– alla andma ‹v› vastupanust loobuma, end võidetuks tunnistama; kaotajaks jääma, mingi olukorraga leppima = alistuma (1. täh), alla vanduma ▫ President kutsus mässulisi alla andma. ▫ Kumbki ei andnud alla. ▫ See on su enese teha, kas raskustele alla anda või neist hoopis kasu lõigata.